Viimane Assooride päev

 Täna viimane päev Assooridel ja Ponta Delgadas. 

Sadamasse oli saabunud 2 uut kruiisilaeva. See kohe nii suur, et mahutab 2500 turisti.

Selle mehe kalessiga tegime tunnise tiiru. Lubas meid viia huvitavatesse kohtadesse ja meid üllatada. Viis meid mäe otsas ühe kiriku juurde kust oli tõesti hea vaade kogu Ponta Delgadale ja kõigile udus peituvatele vulkaanidele.  Kõike muud olime juba näinud. Väike see Ponta Delgada. 

Hiina visteeria.

Begooniad kasvavad välja müüri seest.

Ikka ja jälle kameelia.

Shell ginger selle taime nimi. Põõsas kõrgem kui mina. 

Kliiviad.

Palmiaĺlee.

Aia nimi on Jardim Antonio Borges. Ja täiesti tasuta. Eilse aia külastuse eest maksime 5€. Omavalitsus peab neid aedu üleval pidama. Aiad on väga korras ja hooldatud.

Vaated Ponta Delgadale.

Ralli algab.

See on mürgine Portugali sõjamees. See ei ole meduus, Portugali sõjamees on sifonofoor, loom, mis koosneb koos töötavast organismide kolooniast. Mürgine. 

Kaks päeva olen küsinud kohalikelt, et mis asi see oo. Vastuseid pole saanud. On küsitud,  et kas ma selle pildi tegin ikka siin saarel, Sao Miguelil? Äkki ikka  Picol või mõnel muul saarel.  Raiun kui rauda, et pole ühelgi muul saarel käinud ja olen olnud ainult siin. Raputavad ainult pead.

Täna siis see kalessiga mees ei hakanud kokutama ja ütles, et teab. See olevat vana veski. Ehitusaasta oli 1956, võib-olla tõesti  et veski.

Palju õnne, Anu!

 Auto andsime ära hommikul varakult. 

Autoga sõitsime saarel 7 päeva, kokku 731 km kokku.

Marve on olnud super draiver kogu selle aja.

Saarele on tiir peale tehtud ja käidud võimalikes ja võimatutes kohtades. Sõidetud lõputult serpentiine ja ka püstloodis alla. Mõnikord on olnud selline 
tunne, et otse alla ookeani. Paksus udus ja vihmas ning särava päikse all.

Öömaja on meil kogu reisi vältel üks ja sama, Ponta Delgada äärelinnas Livramentos või hoopis Sao Rougis. Kes teab kumb õige.

Nüüd Ponta Delgada päevad.

Alustasime jalutuskäiku sadamas. Üks kruiisilaev ja palju igasuguseid muid lõbusõidu paadikesi. 

Pildikesi hommikusest Ponta Delgadast.

Kohv ja koogid neljale alla 10€!

Muuseum kuhu Anneli üksinda läks.

Meie läksime Jose do Canto aeda jalutama.

Mingi paberipuu. Maha koorunud koor on pehme nagu paber.

Mina nagu kirbusitt selle puu juure kõrval.

 Need valged lilled kuuluvad amarülliste hulka. Lõuna pool saarel kaunistasid nad teeääri.

Kolme Anut oleks vaja.

Kollane on õitsev ja valge ära õitsenud õisik. Ühe varre otsas. Äraõitsenuna on ta palju efektiivsem.

Palju õnne, Anu! Pidulik sööming kõrvitsa supi, küüslaugu leiva ja maja veiniga.

See mälestusmärk on emigrantidele. Papa läheb entusiastlikult käsi püsti, veab mammat, kes vastu ei punni, mamma veab last, kes kuidagi ei taha turvalist kodu maha jätta. 

Assooride ralli. Homme ja ülehomme. 

Sini-must-valge! sümboolika. 

Meie kodu.

Lõpuks saime ka Assooride veini. Siin poodides müüakse AINULT portugali veine. Kõikvõimalikud piirkonnad on esindatud. Assooride veini ei olnud me siiani leidnud.