Tagasivaade VF-le.

 

Kui ootamatult tekkis võimalus via Francigenale minna, siis mõtlesin, et alustaks Aostast. See on Itaalia teine etapp. Sinna oli hea kohale saada Malpensa lennujaamast rongiga. Vaja küll mitu korda ümber istuda, aga tundus ok. Mäed ja maastik ilus. Kui vaatasin ilmakaarti, siis selgus, et just sel ajal sajab. Hakkasin otsima mingit teist lõiku. Ja esimene huvitav lõik tundus üle Apeniinide algusega Fidenzast. Vihma paistis ka vähem. Ja kohale saab Milanost otserongiga. 

Kahjuks oli aega vähe, caminole sai kulutada ainult 5 päeva. Ei tahtnud seda aega veeta vihmas ja ka mitte lauskmaal riisipõldude vahel. Valik sai puhtalt tehtud ilma pärast. Ja ilmaga meil vedas.

Hispaanias kulgevad erinevad camino teed lähevad kõik Santiago de Compostelasse ja need teed kannavad meesenergiat. Mulle suureks üllatuseks osutus, et via Francigena kannab valdavalt naisenergiat. Kuigi Canterbury'st Rooma liikusid ikka ilmselt ainult mehed.

Ma polnudki varem mõelnud teede energiale. Riikide oma on küll tunnetatud,  aga nais- ja meeseneriat pole eristanud. Peab vist mõne lõigu käima kas Prantsusmaal või Šveitsis, et Tee energiat täielikult tunnetada.

Via Francigena pass ja esimesed templid ka sees. See credenziale annab  võimaluse ööbida palveränduritele mõeldud öömajades. Sellega saab ka Itaalia raudteel soodukat. Mida me täna ka kasutasime. 

Veel meenutusi viiest imelisest päevast.

Hetkel on südaöö ja istume Malpensa lennujaamas ja ootame oma hommikust lendu Tallinna.

Aitäh Riinale kes selle kõik nurisemata kaasa tegi ja camino kogemuse sai. Pisikese küll aga seeeest  vägeva.

Buen camino!

Pontremoli- Aulla

 Eile olime tõsiselt väsinud ja kukkusime voodisse. Isegi süüa ei tahtnud. Meie olime kaputsiinlaste kloostris ja meil oli kummalgi oma tuba!

Hommikul vara üles ja teele. Täna lubas lõunast  äikest ja vihma. Ennegi on lubatud äikesetormi,  aga siiani oleme kuivalt pääsenud. Alles 4st hakkas kergelt sadama. Me jõudsime kuivalt järgmise kiriku majutusse. Aullas. Seekord 10 voodit toas, hetkel oleme 4-kesi, teine tuba on täis. Juba viiekesi. 

Kohalik potipõllundus.

Täna oli teel palju viigipuid ja -marju. Sõime rõõmu ja tänuga.

Väikesed armsad linnad.

Õiteilu ka.

Meie tänane alberg, siin ostello - see on palverändurite öömaja. 

Õhtusöök kiriku katusel. Torni sain ka peale. Polegi varem kiriku katusel söönud. Sealt aknast mille peal on meie toidulaud on vaade otse alla kirikusse.

Üks eilne pilt veel. Võtsin metsast omale sõbra. Aitas mind väga palju hulludel laskumistel. Ja enne Pontremolit 3km, ühel puhkepausil unustasin maha. Töö sai tehtud. Aitäh talle.

Apeniinid said eilsega ületatud. Ees on Porro ja Grosso mäed  mida tuntakse Apuani Alpidena.

Berceto - Pontremoli

 Alustasime kell 7 ja lõpetasime 7

12 tundi rajal. Oli karm päev. Öösel oli natuke vihma sadanud ja teinud tee libedaks.

Hommikused vaated.

Siil udus.

1200 m peal. Tõus sinna oli suhteliselt kerge. 

Sügiskrookused õitsevad igal pool.

Mingid ohakad. 

Läksime läbi hobuste kopli. Need arvasid, et võiks meiega kaasa tulla, oli tükk tegu  neid ümber veenda.

Emilio-Romagna maakond lõpeb ja algab Toscana.

8 kandiline kirik. Nagu  Castel del Monte.

Kiriku Vaade.

Nüüd hakkab laskumine ja hullult ränk. Lõpuks laskume 1200 pealt 400le ja siis tõuseme jälle 600 peale ja laskume 250 peale.

Vaated on  megad.

Tammetõrud.

Rippsild üle mingi jõe mida kaardil polnudki.

Jões sai jalgu turgutada.

Kastanid.

Täitsa ükskõik juba, aga minna veel 5km jagu. Täna lõpuks käidud 54000 sammu.

Homme ees 31.5 km.