Via Francigena.

 Via Francigena on on üle 3000 km pikk. Algab Canterbury katetraali juurest Inglismaal, läbib Prantsusmaa ja Šveitsi, Itaalia Rooma välja ja sealt veel edasi Apuuliasse. 

Prantsuse Via Francigena lõik ulatub umbes 960 km La Manche'ist lõunasse kuni Šveitsi piirini. Šveitsi 200 km pikkune  etappide komplekt, mis läbivad imelisi maastikke alates Jura mägedest kuni Gran San Bernardo kuruni. Itaalia lõik Via Francigena, 1020 km etappe, mis hõlmavad Valle d'Aosta, Piemonte, Lombardia, Toscana ja lõpuks Lazio piirkondi.

Via Francigena ( itaalia keeles  [ˈviːa franˈtʃiːdʒena] ) on iidne tee ja palverännakute tee , mis kulgeb Inglismaalt Canterbury katedraalilinnast läbi Prantsusmaa ja Šveitsi Rooma [ 1 ] ja ^sealt edasi Itaaliasse Apuuliasse , kus olid sadamad pardaleminek Pühale Maale . ^[2] Itaalias tunti seda kui " Via Francigena " ("tee, mis tuleb Prantsusmaalt") või " Via Romea Francigena " ("tee Rooma, mis tuleb Prantsusmaalt"). ^[3 ] Keskajalaegadel oli see oluline tee ja palverännakute tee neile, kes soovisid külastada Püha Tooli ning apostlite Peetruse ja Pauluse haudu. (See on lõik Wikipediast)

Teemärgid sellel teel sellised.

Ilusad, aga me ei tea kes on.

Päike ja 30+. Mõnus.

Metsporgand.

Tee ääres olevad kassitoidu majakesed. Toit ja vesi sees.

Talvel vaja kette rehvidele.

Leidsime väikese veekogu ja käisime end natuke värskendamas.

Rändurid.

Teekond päikesesse.

Tee kaart.

Meie tänane öömaja. 

See tee ei ole nagu camino, kus tuled ja saad albergi. Siin on vaja kõik ette broneerida. Ja siis on ka veel selgitamist, et sa pole kaamel. Lasime eile ühel turismibüroo neiul helistada ja meile tänaseks öömaja bukkida. Nõuti id kaardi pilte. Neiuke tegi need ja saatis preestrile, kes öömaja haldab. Aga kohale jõudes oli ikka lõputult seletamist. Nagu ikka- ei muud keelt kui italiano. Aga siin me oleme.