Matk Olymposele

 Hommik algas sellega, et vett polnud. Kohvi ja hambapesu vesi oli varutud.

Kuna termaalvee spaad ka enam ei ole asusime teele enne 8. Saime sõita paar kilomeetrit, kui auto enam ei jaksanud.  Ja natukese aja pärast lõpetas hoopis koostöö. Jumal tänatud,  et me polnud veel taevapiirile jõudnud. Ja selles kohas polnud ka levi. Paarisaja meetri pärast sain ikka rendifirmasse helistada. See käskis autos istuda  ja oodata. Tunnikese pärast tuligi. Proovis mis proovis, aga ei mõhkugi. Usutles, et ega me diisli asemel bensiini tankinud? No ei tankinud, isegi tšekk ütles, et olime ikka diislit pannud. Andis siis uue auto.  Tegelikult on tal ikka vanad autod 130500 sõitnud meie vana. Uus 137700 sõitnud. Poiss jäi puksiiri  ootama. Meie läksime oma tripile.

Esimene meie vana, tagumine uus. 

Otsustasime. Minna  Agiosesse ja sealt algab matkarada Olympose mäele. 8,3km pikk. Aga kust rada alguse saab, ei tea. Laadisin siis alla All trail äpi. Ma pole seda kunagi kasutanud, aga see osutus väga heaks abimeheks. Kõigepealt juhatas matka alguspunkti. Ja teel oli ka palju kordi abiks kuna rada oli väga halvasti tähistatud.

Kastanid kasvavad metsikult ja kohalikud korjavad ja müüvad.

Raja märgistus.

Lõunarannikul kasvab palju mände. On küll jändrikud, aga päris paksukesed. Põhjarannikul põhiliselt tammed. Igat liiki.

Mõned väga vägevad puud.

Matkaraja tähistus.

 Mesitarusid oli palju. Mett kasutatakse siin pea igas toidus.

Alpikannid, hästi pisikesed ja õrnad.

Olympose mägi.

Kojusõit oli ka üks taevaääre sõit. Waze valis jumal teab mis tee. Saime peaaegu et kitserajal sõita. Mingid planeedid on täna olnud küll kreenis.  Noor kuu ka just loodi. Aga õnnelikult kodus. Lõuna-õhtusöögi tegime seekord ise.