Aga kapsad kasvavad siin kōrgeks.

Mis puutub eilsesse küsimisse, siis me olime eile varavalges teele asunud ja pea 10km juba käinud ilma kohvi ja söömata. Kellatrikk ka ju tehtud. Palusime, et oleks ometi mingi kohvik lahti. No kōik kinni, mis kinni.
 Ja siis üks kohvik, kus sees askeldasid omanikud. Me jäime seda vaatama, omanik tuli uksele ja küsis, et kas tahate kohvi. Muidugi tahtsime ja tegi veel  meile sandesid ka, vōi ja moosiga. Need on vōileivad. Olid imehead. Kui me ära läksime, keeras jälle ukse lukku.

Kui siin ōhtul blogin, siis ei tule kōik korraga meelde. Nii palju juhtub teel huvitavat.

Meie eileōhtune alberque. Suur maja on hotell, aga see pisike on peregrinodele.

Bairrada valmistamise ahjud. Olid kusagil aia ääres rivis.

Heinad.

Kapsad kasvavad siin kōrged.

Väikesed eukalüptipuud ja sinine taevas.

Mōnus on hommikul teele minna, kui ei pea kampsunit selga panema. Keskpäeval kisub 30 kraadi tuuri. Ōhtuti istume ka päikseloojanguni poolalasti. Nii soe on.

Oleme juba 3 päeva olnud ühes alberques catalaania noormehe Davidiga, kellel on lümfoom ja kes pōgenes arstide ja kemoteraapia eest. Tal on veendumus, et see Camino aitab teda. Ta on "päris elus" (meil SOS lasteküla) kodutute laste isa. Tal 9 last, ja kōik tunnevad kogu aeg huvi, kuidas tal läheb. Sōbrad ei aktsepteeri tema valikuid ja ei tunne ka huvi. Me toetame teda kogu oma hingega. TA SAAB TERVEKS!

Küsi ja sulle antakse rohkemgi veel.

Täna öösel muidugi toimus kellatrikk. Ja see ajas daame tsutt segi. Läks natuke aega kui kōik taipasid, et midagi pole muutunud. Päike tōuseb ikka samal ajal ja valgeks läheb ka. Muutunud on ainult number kellal ja see ei muuda elu.

Milline neist küladest on meile?

Lōbusad rändurid.

Puhkus avokaadopuu all. Ma polnud avokaadopuud varem kohanud, kui siis vōib-olla mingil muul ajal (ōitsaeaeg) ja ma pole seda ära tundnud. Üks avokaado oli maha potsatanud, aga see oli veel toores ja süüa ei kōlvanud.

                                     25 km asfalti, see ei mōju meie jalakestele paitavalt.

Lōpuks alberque. Kui saabusime alberguesse, siis oli seal pererahval perekond külas ja nad pidutsesid mōnuga. Vabandasid ette ja taha ja kui perekond oli lahkunud, siis oli meile  kaetud selline uhke laud. Isegi siga oli kohale "lennanud". Saime siis selle hirmkalli sea ka ära proovitud. Hästi tehtud ja maitsev.

Küpsetatud hurmaad. Osutusid väga maitsvaks.

Bairrada. "Lendav siga".

Küsi ja sulle antakse rohkemgi veel.

Täna öösel muidugi toimus kellatrikk. Ja see ajas daame tsutt segi. Läks natuke aega kui kōik taipasid, et midagi pole muutunud. Päike tōuseb ikka samal ajal ja valgeks läheb ka. Muutunud on ainult number kellal ja see ei muuda elu.

Milline neist küladest on meile?

Lōbusad rändurid.

Puhkus avokaadopuu all. Ma polnud avokaadopuud varem kohanud, kui siis vōib-olla mingil muul ajal (ōitsaeaeg) ja ma pole seda ära tundnud. Üks avokaado oli maha potsatanud, aga see oli veel toores ja süüa ei kōlvanud.

                                     25 km asfalti, see ei mōju meie jalakestele paitavalt.

Lōpuks alberque. Kui saabusime alberguesse, siis oli seal pererahval perekond külas ja nad pidutsesid mōnuga. Vabandasid ette ja taha ja kui perekond oli lahkunud, siis oli meile  kaetud selline uhke laud. Isegi siga oli kohale "lennanud". Saime siis selle hirmkalli sea ka ära proovitud. Hästi tehtud ja maitsev.

Küpsetatud hurmaad. Osutusid väga maitsvaks.

Bairrada. "Lendav siga".

Aguardente.

Eileōhtune väike sou.

Täna hommikul jäin ühe huvitava ukse ees pildistama ja siis ilmus uksele üks  mees ja kutsus sisse. Arvasime, et see on oliiviōli tegemise koht, aga selgus, et hoopis puskari ajamine käsil. Sattusime huvitavale ekskurssile.

Vedeliku nimi on aguardente. Aga väga  hea kange puskar oli. Magus.

Kōigile mekkis.

Ma vōin siia elama kolida küll, nad tunnevad Ō tähte!. Ei ole see mitte ainult eestlaste pärusmaa.

Vesi on väga tähtis. Ühe fuente juures.

Kohalik potipōllundus.

Lōunapaus eukalüptisalus.

Kohalikud toimetavd siin väikeste traktoritega.

  Meile  soovitati, et kui jōuate Mealhadasse, siis  sööge kindlasti bairradat. See pidi selle  piirkonna toit olema. Meie muidugi arvasime, et see on kala ja hakkasime restos seda  kala küsima. Siis tehti meile puust ja punasest ette, et see on SIGA VARDAS. Avati isegi ahju uks kus seda küpsetatakse.

 Me ristisime Melhada "Lendavate sigade" linnaks. Sest igal pool oli see "lendav siga."

Meie ōhtusöök jäi selliseks: kōrvitsasupp ja üks tinto.

Coimbra

Täna meil siis puhkepäev. Ainult 15km käidud. Vaatleme Coimbra linna, joome veini ja lebotame niisama.

Eile ōhtul kohalikus poes Ukrainast pärit neiu meile veinipudelit avamas. Meil pole endil kaasas korgitseri, need vōetakse ju Londoni lennujaamas ära. Me siis kasutame kohalikku teenust. Neiu ütles, et on juba 15 aastat siin ja väga rahul.

Meie ōhtusöök.

Sellised huvitavad tammetōrud mägedes pōōsaste küljes.

Teemärk.

Coimbra.

Varjus 25,5 kraadi.

Ensalada mixed. See nüüd küll hispaania keeles. Portugali keel liialt keeruline, et meelde jätta. Tuletasin oma varasemaid caminoid meelde selle salatiga.

Coimbra tänaval vein ja WiFi.

Meie tänane öömaja  Rainha Santa Isabel is. See on klooster.