Kollased nooled.

Oleme Santaremis. Kollaste noolte leidmine siiin osutus suhteliselt keeruliseks. Kōik teed paistavad viivat Fatimasse, aga sinna me ei taha kangekaelselt mitte minna. Teejuhatuse küsimine osutus ka huvitavaks, iga üks räägib ja juhatab oma moodi, aga meile see mitte kuidagi ei meeldi. On kohe selline tunne, et see pole ikka see. Nojah, asume teele märke leidmata. Raudtee vasakul ja päike paremal vōiks meid lōpuks Golegasse viia. Kaart näitab, et Vale de Figueiras vōiks ōige Camino ka meiga ühineda.

Aga me sattusime suurepärastele viinamarja väljadele ja Anneli tegi kerge kübara triki ja meil olidiki hommikusöögiks suurepärased viinamarjad. Järelnopitud.

Anneli kübaratrikk.

Ja terve teeäär on täis viigimarju ja need on väga maitsavad. Ja iis järelnoppimine tomatitele, Mis kasvavad siin otse PŌLLUL! Ei mingit kilet! Ja veel paprikad ja melonid. Kōik otse PŌLLULT!

Aga nagu ikka lōpuks leiame ōige teeotsa üles.

Öömajal oleme jälle kohalikus vabathklike tuletōrjujate juures. Siin on kena puhas ja mugav olemine. Toas on 8 kohta ja see kōik on meie päralt. 

Elu on lōbusalt edasi läinud ja meie koos sellega. Nimelt netiga on tuuga. Kui kusagil ōnnestub, siis Saab wifisse ka. 

Täna läbisime eukalüptimetsa. Hetkel oleme Asseceiras ja otsime öömaja.

Siin püüame viigimarju.

Kohtasime üht saksa matkaselli, kes liikus Portost Lissaboni poole ja tänu temale oleme me kōik pildil.