Anaga loorbermetsas

 Mitu päeva on olnud plaanis minna Anaga loorberimetsadesse. Kuna see asub Tenerife põhjaosas, siis sadas seal kogu aeg. Sel päeval kui läksime Teidele oli ka Anagas ilus ilm, loomulikult valisime Teide. Täna õnnestus.

See autentselt ürgne metsatüüp, mille all uitasid türannosaurused ja muud sedasorti elukad ning mis 20 miljonit aastat tagasi kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel. Tänu püsivale kliimale ja jääaegade mõju puudumisele Kanaaridel selline taimestik siiski säilis ja nii saigi saarestikust selle miljoneid aastaid enam-vähem samasugusena püsinud taimestiku viimane varjupaik. Kuna selline mets vajab kasvamiseks kindlaid tingimusi, leidubki seda piiratud vööndina vaid 500-1400 meetri kõrgusel ning vaid Kanaari saartel, Madeiral, Roheneem saartel ning mõnel pool Aasias. Loorberimets sisaldab 20 algupärast puuliiki ning selles muinasjutumetsas jalutamine on omapärane, isegi nõiduslik ja müstiline elamus. (Tenerife Kompassi lehelt see teave).

Rada märg ja porine. 

Selline müstiline see mets on.

Kusagil ülal mägedes on ka majad ja haritakse põldu, niipalju kui seal seda on. Kartul.

 

Kapsaaed ja miskit muud veel.

Kaugel paistab ookean ja selle kaldal Punta del Hidalgo. Sinna peaks 9,8 km pärast jõudma.

 

Igasuguseid  ilusaid õitsejaid.

See on kauge ja metsik piirkond, mida iseloomustavad niisked metsad, nagu laurisilva . Kohalike taimeliikide hulka kuuluvad Ceropegia dichotoma , Ceropegia fusca ja Echium virescens . Macizo de Anaga on rikas ka arheoloogiliste leidude poolest, mille hulgas on ka iidsele Guanche'ile kuuluv San Andrése muumia. Arvatakse, et El Bailadero nime all tuntud koht mägedes oli koht, kus nõiad harrastasid nõidust ja tantsisid lõkke ümber. (Tekst Wikipediast.)

Kilomeeter veel käia, et Punta del Hidalgosse jõuda.

Oli müstiline ja imeline päev. Kui juhtub, et kunagi veel Tenerifele tulen, siis kindlasti põhja poole. See kant on roheline ja kuidagi rohkem südamelähedane.