Ilmateade lubab täna igalpool sadu kuhu meil plaan minna. Ikkagi troopiline torm Dana. Tegelikult sajab siin lõuna pool vihma umbes 2 korda aastas. 360 päeva olla päikeselised. Tuli siis otsida see paigake kus ei saja ja see sai leitud. Montana Roja. Poollollakale käsk kätte, bussid välja otsida. Otsiski, kolme bussiga vaja sõita. Ja nii me teele asusime.
Igasugused surfarid ja laudurid oma etteastet valmistamas.
All paitab lennuväli Tenerife Sur.
Sinna maandusime meie ka mõned päevad tagasi.
Selle põõsa all elasid paksud suured sisalikud ja vedasid kohe banaani koored omale pessa.
Montana Roja ehk punane mägi pole üldsegi kõrge - ainult 171 m. Samas, tipust avanevad avarad vaated tekitavad tunde palju suuremast kõrgusest. Montana Roja ehk punane mägi on vulkaan, mis purskas umbes 100 000 aastat tagasi. Vulkaan koosneb basaltkivimist, mis tavaliselt on pruuni või musta värvi, siin El Medano kõrval on vulkaanike saanud omale punase värvi raudoksiidi suurest sisaldusest (ehk mägi ongi reaalselt raua roostevärvi punane).
Ajalooliselt on nn. punasest mäest esimesed mainimised pärit põliselanike guanchide pärimustest, kus on kirjas, et käidi Montana Roja varjus olevas La Tejita rannas Benesmeri pidustuste ajal ujumisvõistlusi pidamas. Guanchid pidasid augustis lõikuspidu, see oli ka aeg, kus guanchid pidutsesid üle kogu saare. Kui juhtus, et mõne guanchi kuninga vahel käis sõda, siis see peatati pidustuste ajaks. See oli ka aeg, kus kõik said vabalt ringi liikuda üle saare ja vallalised said abielusi sõlmida. Väidetavalt oli see ka Las Teresitase ranna kõrval teine rand, kus nõiad täiskuuajal ujusid.
Peale Tenerife vallutamist, teadsid kõik meresõitjad hästi Montana Rojat. Siin peatus ka 1519 aasta septembris enne oma kuulsat ümbermaailma reisi Fernão de Magalhães, kes täiendas siin nii oma meeskonda kui ka toidu- ja veevarusid. Kahekümnenda sajandi alguses oli El Medano ja kogu Tenerife lõunakallas turistidele tundmatu. Sellel ajal hinnati turistide poolt kõrgelt just Tenerife põhjakaldal kasvavat lopsakat rohelust. Leocadio Machado (elas Santa Cruzis) oli üks vähestest, kellele väga meeldis puhkust veeta just El Medanos. Sellel ajal oli El Medanos ainult üks võõrastemaja ja väga kaootiline ühendus teiste saare osadega (reisiti kaamelite seljas). Ta kirjutas 1925 aastal ka kohalikel legendidel põhineva raamatu “ El loco de la playa”. See jutustab kurva loo La Granadillas elanud noortest armastajatest Mariast ja Juanist , kus noored vandusid üksteisele igavest truudust enne kui Juan purjetas Ameerikasse õnne otsima. Aastad möödusid, Maria ootas kannatlikult Juani, kuni lõpuks saabus Juani poolt saadetud kiri, milles Juan teatab, et ta on nüüd rikas mees ja hakkab tagasi oma armastatu poole purjetama. Maria käis teda El Medanos ookeani kaldal kivi peal ootamas aga Juan ei jõudnudki kunagi tagasi. Ja sellepärast on ka El Medano ranna lähedal kivimoodustis nimega Pena Maria ( tõlkes nt. Vaene Maria). Tänaseks on lõuna Tenerife saanud turismimagnetiks ja see võib olla alguse saanud just Leocadio Machado armastusest El Medanot ümbritseva looduse ja inimeste vastu.
Montana Roja tipus saate võimsaid panoraamvaateid imetledes sellele kõigele mõelda (kui tuul teid ära ei vii). Mäetipust laskudes jõuab Montana Bocinegro tippu (kõrgus ainult 36 m). Bocinegro mäelt läksin rada mööda El Medano poole. Raja ääres on näha ka mõned II maailmasõja aegsed kaitserajatised, mis pidid takistama võimalikku vaenlaste rünnakut (kuna Hispaania oli II maailmasõjas “neutraalne” riik, siis ilmselt Franco kartis rohkem liitlaste rünnakuid).
Ajalooliselt on nn. punasest mäest esimesed mainimised pärit põliselanike guanchide pärimustest, kus on kirjas, et käidi Montana Roja varjus olevas La Tejita rannas Benesmeri pidustuste ajal ujumisvõistlusi pidamas. Guanchid pidasid augustis lõikuspidu, see oli ka aeg, kus guanchid pidutsesid üle kogu saare. Kui juhtus, et mõne guanchi kuninga vahel käis sõda, siis see peatati pidustuste ajaks. See oli ka aeg, kus kõik said vabalt ringi liikuda üle saare ja vallalised said abielusi sõlmida. Väidetavalt oli see ka Las Teresitase ranna kõrval teine rand, kus nõiad täiskuuajal ujusid.
Peale Tenerife vallutamist, teadsid kõik meresõitjad hästi Montana Rojat. Siin peatus ka 1519 aasta septembris enne oma kuulsat ümbermaailma reisi Fernão de Magalhães, kes täiendas siin nii oma meeskonda kui ka toidu- ja veevarusid. Kahekümnenda sajandi alguses oli El Medano ja kogu Tenerife lõunakallas turistidele tundmatu. Sellel ajal hinnati turistide poolt kõrgelt just Tenerife põhjakaldal kasvavat lopsakat rohelust. Leocadio Machado (elas Santa Cruzis) oli üks vähestest, kellele väga meeldis puhkust veeta just El Medanos. Sellel ajal oli El Medanos ainult üks võõrastemaja ja väga kaootiline ühendus teiste saare osadega (reisiti kaamelite seljas). Ta kirjutas 1925 aastal ka kohalikel legendidel põhineva raamatu “ El loco de la playa”. See jutustab kurva loo La Granadillas elanud noortest armastajatest Mariast ja Juanist , kus noored vandusid üksteisele igavest truudust enne kui Juan purjetas Ameerikasse õnne otsima. Aastad möödusid, Maria ootas kannatlikult Juani, kuni lõpuks saabus Juani poolt saadetud kiri, milles Juan teatab, et ta on nüüd rikas mees ja hakkab tagasi oma armastatu poole purjetama. Maria käis teda El Medanos ookeani kaldal kivi peal ootamas aga Juan ei jõudnudki kunagi tagasi. Ja sellepärast on ka El Medano ranna lähedal kivimoodustis nimega Pena Maria ( tõlkes nt. Vaene Maria). Tänaseks on lõuna Tenerife saanud turismimagnetiks ja see võib olla alguse saanud just Leocadio Machado armastusest El Medanot ümbritseva looduse ja inimeste vastu.
Montana Roja tipus saate võimsaid panoraamvaateid imetledes sellele kõigele mõelda (kui tuul teid ära ei vii). Mäetipust laskudes jõuab Montana Bocinegro tippu (kõrgus ainult 36 m). Bocinegro mäelt läksin rada mööda El Medano poole. Raja ääres on näha ka mõned II maailmasõja aegsed kaitserajatised, mis pidid takistama võimalikku vaenlaste rünnakut (kuna Hispaania oli II maailmasõjas “neutraalne” riik, siis ilmselt Franco kartis rohkem liitlaste rünnakuid).
El Medanosse mina sisse ei läinud, kuna toimus surfarite maailmameistrivõistluste etapp ja rahvast oli palju (nii palju lohesurfsreid ja purjelaudureid pole ma ausalt korraga veel näinud). El Medano rannad ongi surfarite poolt tuntud ja hinnatud piirkond Tenerifel. Mina läksin Pena Maria (ilmselt seal Maria Juani ootaski) nime tähistava koha juurest tagasi la Tejita randa.
Raja äärde jääb ka väike soolajärv, kus armastab pesitseda linnuke nimega Mustjalg- till (Charadrius alexandrines või hispaania keeli Chorlitejo patinegro). Raja ääres hoiatavad sildid, mis paluvad neid linde mitte segada. Montana Roja ümber on ka Tenerife ainukesed looduslikud liivadüünid, mis on inimeste majanduslike huvide tõttu aegade jooksul kannatada saanud (alguses suurtele tomatifarmidele, hiljem kiirtee ja lennuvälja ehituseks vajaliku liiva äravedu). Alates 1987 aastast on Montana Roja ümber looduskaitseala.
See jutt Genno blogist Tenerife24.
Raja äärde jääb ka väike soolajärv, kus armastab pesitseda linnuke nimega Mustjalg- till (Charadrius alexandrines või hispaania keeli Chorlitejo patinegro). Raja ääres hoiatavad sildid, mis paluvad neid linde mitte segada. Montana Roja ümber on ka Tenerife ainukesed looduslikud liivadüünid, mis on inimeste majanduslike huvide tõttu aegade jooksul kannatada saanud (alguses suurtele tomatifarmidele, hiljem kiirtee ja lennuvälja ehituseks vajaliku liiva äravedu). Alates 1987 aastast on Montana Roja ümber looduskaitseala.
See jutt Genno blogist Tenerife24.
Kaktusepõõsas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar