Teele asusime kell 7. Kuns meie öömaja asus kohe linna alguses, siis kulus lausa tund, et Teele jõuda. Tänane tee oli üle poole asfalt ja pool vähemalt sõidutee ääres, kus polnudki võimalik teepervele minna. Seda lihtsalt polnud.
Anu ja kohalik kutt.
Kastani muna.
Vähk vaatas meile järvest vastu. Olin juba jalgupidi vees ja vee sogaseks ajanud.
See on väga tähtis järv. Selle järve äärde viib pikk tee Giulianello külakesest. Korraldatakse lõikuspeo festival. Naised laulavad lõbusaid ja armastuslaule mis on inspireeritud kohalikest mägedest, põldudest ja elust enesest.
Üks talumees pidas oma traka kinni ja hakkas keset teed meiega juttu puhuma. Kust tulek, kuhu minek, kust pärit. Teda üldse ei häirinud, et tema taha tekkis autodest saba. Ja oh imet, mitte keegi ei signaalitnud, lihtsalt ootasid kuna saab mööda.
Meil polnud tänaseks öömaja. Meist möödus üks itaalia paar, kes ööbis meie kõrvaltoas. Küsisin kas nad räägivad inglist. Selgus, et jah. Rääkisin asja ära ja palusin neil helistada sellesse seminari kuhu olin juba 2 kirja saatnud. Keegi ei vastanud. Ma olin kirjutanud ka ühte B&B-sse. Nad helistasid sinna ka. Seal polnud ka meile kohta. Siis võtsid ette ja hakkasid kõiki võimalikke läbi helistama, et meile öömaja leida. Ütlesin küll, tänan, las olla. Nad ei jätnud ja leidsidki meile öömaja; 30 raha koos hommikusöögiga. Kui kohale jõudsime ootas meid lausa luksus, kolm tuba ja katuseterrass.
See öömaja asi on siin kummaline. Esimene öö 30 ja peale voodi ja dussiruumi mitte miskit. Eile saime 25 eest linad ja 3+ käterätikut. Täna siis selline luksus.
Üks vana tempel mis hiljem kirikuks ümber ehitatud. Anneli laulis meile seal. Küll tal on võimas ja ilus hääl. Meil kõigil tulid pisarad silma ja kananahk ihule.
Mei järgekordne püha õhtusöömaaeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar