Tänane päev hakkas väga huvitavalt. Kõigepealt eksisime linnast väljaminekuga. Olime eile õhtul kõik endale selgeks teinud, kust hommikul tee läheb. Ja ometi eksisime. Lõpuks kõik õnnelikult leitud. Kõik õige, lähme, märgid on. Harva küll, aga on. Eelnev info ütles, et väga halvasti märgistatud lõik. Olime veel ekstra tähelepanelikud. Aga ühel hetkel avastasime, et oleme hoopis vales suunas läinud 10 km. Päevateekonna pikkuseks täna 41 km planeeritud. Kuna olime hullult mööda pannud, siis ei jäänud muud üle kui otsida bussipeatus ja üritada kuidagi edasi saada. Leidsime bussipeatuse, aga selgus, et sealt ei lähe ühtegi bussi meie suunal. Siis avanes uks ja üks mees astus välja ning ütles, et tulge peale, ta viib meid Plasenciasse, sealt saame edasi. Mul polnud õrna aimugi, kus see asub, mõtlesin, et siinsamas järgmine küla. Nii me siis sõitsime mitukümmend kilomeetrit tagasi! Me ainult imestame, et plaan minna 41 km, ja äkki ootamatult oleme kusagil suures linnas ja ootame bussi! Jah, siit saab küll edasi Salamancasse. See jääb vähemalt meie teele.
Ikka on nii , meie plaanime ja Tee elab oma elu. Meie tahtmine ei loe mitte midagi. Oma aruga ma ei jätaks iial mägesid vahele. Aga Teel teised plaanid.
Kell 12 oleme Salamancas. Suured linnad ei ole meie paik. 16. km pärast on järgmine alberg. Calzada de Valdunciel. Ja sinna me suundume.
Ohakad ikka mehekõrgused.
Junta Castilla y Leon.
Kell 12 oleme Salamancas. Suured linnad ei ole meie paik. 16. km pärast on järgmine alberg. Calzada de Valdunciel. Ja sinna me suundume.
Kohalik potipõllundus.
Rändurid.
Rukkililled.
See sinine on kõik puhas rukkilill. Kasvab siin põllul mis mühiseb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar