Märkidega on nii et neid tuleb osta lugeda, aga alati ei pruugi sellest piisata. Oleme harjunud sellega, et on kindlad märgid. Lihtne elada, kõik toimib. Rutiin. Ja siis on hoopis teised märgid, aga ikka näitavad sama, mis eelmised. No harjud ära ja siis kaovad hoopis. Oh Issand, mis nüüd!? Ja siis ilmuvad uued. Segadus. Mis edasi? Mida see küll tähendab? Nii on elus kõigega, rutiinis kinni ja proovigu midagi uut tulla! Segadus.Arusaamatus. No mida see veel tähendab?
Igatahes on põnev jälgida ja olla Kulgeja.
Kõik kirikud jätkuvalt kurekirikud.
Caceresis nii suured kallakud, et pargitud autod kaldu. Muidugi pildil vist nii väga välja ei paista.
Caceresis.
Tee kulges väljade vahel. Mitte üks puu. Päike. Päike. Päike.
Casar de Caceres. Juustumuuseum. Külastasime juustumuuseumi. See oli väga hariv, saime teada, kuidas tehti vanal ajal ja tehakse nüüdsel ajal pehmet lambajuustu.
Ja kohe poodi juustu ostma! Torta del Casar. Imehea.
Kuna seekord albergis palju rahvast, siis tegime oma toidu valmis. Võtsime nõud kaasa ja läksime linnapeale kohta otsima, kus oma resto üles lüüa.
Nagu näha, see ka meil õnnestus.
Leidsime kena vaikse väljaku. Mõni auto vurises mööda ja sooviti aprovichi. Gracias.
Ja politsei ei viinud kui meid ära.😅😀😁😂🤣
Hea on olla peregrino!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar