Üks etapp läbitud.
Kuna eilne päev oli ikkagi väga kurnav, tublisti üle 30kraadi ja pea 52 000 sammu, siis ei viitsinud enam kirjutada. Maandusime Sos Alinose rannal, sõime natuke ja magama. Isegi veini ei joonud!
Täiskuu siras kogu öö, oli hea ja soe. Hommikul ärkasime enne päikesetõusu, et veel alasti ujumas saaks käia kui rahvas randa tuleb. Juba kell kuus esimesed rannas, ei märka nad ka magada.
Minna täna vähe nii 15km.
Siinmaal ärkavad inimesed vara kella 7st kohvikud avatud. Jõudsime veerand tundi varem, paluti istuda ja oodata, et masin pole veel töökorras. Kohv ja croissandid olid meil laual igatahes enne seitset. Keegi ei käratanud, et avame alles kell 7.
Teekond jätkus asfalti pidi, natuke muud teed ka.
Öömaja oli broneeritud kusagile, olime valmis jälle igasugusteks üllatusteks. Oligi üllatus, kui kohale jõudsime ja helistasime, selgus et kõik olemas ja poiss kohe tulebki. Tuligi paari minuti pärast. Ja viis kohale. Ja siis selgus, et olin eile asfaldil istudes ja öömaja bronnides bronninud ainult KAHELE. Senjoora ja poeg sahmisid siis kõvasti, et viiele kõik valmis seada. Aga maksnud olin ikka viie eest. Seegi hea.
Siin puha pesumasin ka. Otsustasime, et peseme siis pesu ka ära. Poolteist tundi möödas ja tahaks pesu juba välja võtta ja kuivama panna, aga masin ikka undab. No mis ta undab ja selgus, et me polegi talle vett lahti keeranud. Läksime siis teisele ringile, mis ikka teha ju päike ja soojus pead pehmeks teinud.
Just praegu tuli majaperenaine ja tõi meile omaküpsetatud pirukaid. Milline luksus!
Camino elab OMA elu koos meiega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar