Botaanikaaed.

 Hommikul võtsime suuna Curepipe linna, seal on SSR Botaanika aed. 

On sügis, õiteilu 0, aga igasuguseid huvitavaid vilju on. Tuleb olla ettevaatlik, et mõni pähe ei potsata. Paar korda ikka mõni jalge ette sadas, mõned viljad on päris suured ja rasked.

Ühe õie ikka leidsime. 

Teise ka.

Kolmaski. 

Curepipe asub Plaine Wilhemsi ringkonnas riigi läänepoolses mägismaal, 561m kõrgusel platool ja on Mauritsiuse suuruselt teine linn.

Curepipe'i kliima on tuntud oma niiskuse ja sünge ilma poolest, kuigi kohati paistab päike väga eredalt.

 

Selles tornis tehakse Mauritsiuse ilma.

Linna kohal kõrgub Trou aux Cerfs, kustunud kraater, mis on 85 meetrit sügav ja 60 meetrit lai. Purskas 700 000 aastat tagasi,  aga mõned teadlased arvavad,  et pole ta nii kutsunud midagi, võib veel üllatada. Kraatri vaateplatformilt paistab pool saarest ja selge ilmaga võivat näha isegi Reunioni saart.

Peale ümber kraatri jalutamist ostsime sellest kirjust autost jäätist.

Edasi suundusime La Pereneuse randa ja vaatasime üle Martello Tower 

Muuseumi. See on brittide ajast. 

 

Kahur suunatud mere poole. Riina kaalub kuuli, giid ütles, et 5 kilo, aga ma ei usu seda, tundus küll raskem.

Perenaine tõi eile õhtul suppi,  kuna meil oli omal juba kala, siis soojendasime täna.

On draakoniviljade aeg. Täna sööme valget.