Mauritsius

 

Mauritiuse saar

Mauritius asub 2000 km kaugusel Aafrika kagurannikust, laiuskraadide 19°58,8'S ja 20°31,7'S ning pikkuskraadide 57°18,0'E ja 57°46,5'E vahel . See on 65 km pikk ja 45 km lai. Selle maismaapindala on 1864,8 km². ( see on umbes 2 Hiiumaad) Saart ^. ümbritseb üle 150 km valge liivaga randu ja laguune kaitseb avamere eest maailma suuruselt kolmas korallrahu, mis ümbritseb saart. Mauritiuse ranniku lähedal asub umbes 49 asustamata saart ja laidu , millest mitu on kuulutatud ohustatud liikide looduskaitsealaks.

Mauritiuse saar ( mauriituse kreooli keeles : Lil Moris ; prantsuse keeles: Île Maurice , hääldatakse [il moʁis] ) on geoloogiliselt suhteliselt noor, olles tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel umbes 8 miljonit aastat tagasi. Koos Saint Brandoni, Réunioni ja Rodriguesiga kuulub saar Mascarene'i saarte hulka . Need saared tekkisid hiiglaslike veealuste vulkaanipursete tagajärjel, mis toimusid tuhandeid kilomeetreid Aafrika ja Madagaskari mandriblokist ida pool. ^] Nad ei ole enam vulkaaniliselt aktiivsed ja kuumim koht asub nüüd Réunioni saare all. Mauritiust ümbritseb katkendlik mäeahelike ring, mille kõrgus merepinnast on 300–800 meetrit (1000–2600 jalga). Maa tõuseb rannikutasandikelt keskplatoonile, kus see ulatub 670 m (2200 jala) kõrgusele; Kõrgeim tipp asub edelas, Piton de la Petite Rivière Noire, mille kõrgus on 828 meetrit (2717 jalga). Saart täpivad ojad ja jõed, millest paljud on tekkinud laavavoogude tekitatud pragudesse.

Kaljukitse pöörijoone lähedal asuval Mauritiusel on troopiline kliima . Seal on kaks aastaaega: soe ja niiske suvi novembrist aprillini, mille keskmine temperatuur on 24,7 °C, ja suhteliselt jahe ja kuiv talv juunist septembrini, mille keskmine temperatuur on 20,4 °C. Aastaaegade temperatuuride vahe on vaid 4,3  °C  . Kõige soojemad kuud on jaanuar ja veebruar, mille keskmine päevane maksimumtemperatuur on 29,2 °C, ja kõige jahedamad kuud on juuli ja august, mille keskmine öine miinimumtemperatuur on 16,4 °C. Aastane sademete hulk ulatub 900 mm-st rannikul kuni 1500 mm-ni keskplatool. Kuigi selget vihmaperioodi ei ole, sajab suurem osa sademetest suvekuudel. Meretemperatuur laguunis varieerub 22–27 °C-ni. Keskplatoo on palju jahedam kui ümbritsevad rannikualad ja seal võib sadada kuni kaks korda rohkem sademeid. Valdavad passaattuuled hoiavad saare idakülje jahedamana ja toovad rohkem vihma. Aeg-ajalt esinevad troopilised tsüklonid tavaliselt jaanuari ja märtsi vahel ning kipuvad ilma umbes kolmeks päevaks häirima, tuues kaasa tugevat vihma. /Wikipedia./

Elanikke 1,26 milj. 2024 a. andmed.

Korallriff on neil piltidel ilusti nähtav. Ükskõik kust ookeanile vaatad, on korallriff näha. See kaitseb saart suurte lainete eest ja haid ei saa ka randa tulla.

Nüüd pisike ülevaade meie reisist.

Auto, mis teenis meid kenasti. Mina tegelikult esimest korda teisel pool teed sõitmas.  Sain päris hästi hakkama. 

Meie kodu 12 ööd. Pererahvas on moslemid. Väga hea ja mõnus oli siin olla. Rahulik kant. Meie eest hoolitseti hästi, toodi vahel süüa ja eile õhtul tegi majaproua meile igale ühele veel isikliku kingituse.

Seitsmevärvimaa.

Hiidkilpkonnad.

India ookean kus käisime igal õhtul end värskendamas.

Korallid.

Koerad, keda on siin lõputult palju. Tuleb olla tähelepanelik, et kogemata kedagi alla ei aja. Jooksevad suvaliselt teedel ja tänavatel. Meiegi tänaval oli neid 4-5, või rohkem. 

Kosed. Mõned suured, mõned väiksemad. 

Üks saar. Palju rahvast. Kõik Mauritius.

Matkamist vihmametsades.

Meie.

Le Morne Brabant.

Termiidipesa. Neid oli palju. 

Lastelastele inspiratsiooniks.

Imelised kaljud.

Seiklused suhkruroo põldude vahel.

Maitseelamused.

Tänavatoit.

Turud, suured ja rikkalikud.

Raudpuu.

Matkarajad, kivised, mõned porised.

Koduloomajaht.

Üles- alla Le Monte Brabantule.

Tipus.

Allatulek tipust.

Punased banaanid.

Vihm.

Tamarindi juga.

Botaanikaaed.

Jaava ploomid soola ja tšilliga. 

Teekond saare kõrgemasse tippu. 

Tipus. Black River Peak. 

Vihmametsas.

. 

Toidufestival.

Okeanaarium. 

Bussisõit.

Meie pererahvas. Enne äraminekut palusid meid oma tuppa,  et istuda enne teelasumist. Paistab, et teistel rahvastel ka see komme.

Nüüd hakkame koju sõitma. Bussiga Port Louisi ja sealt bussiga lennujaama. 

Oleme lennujaamas. Läksime Pauli nimelisse  putkasse sööma, panime  kogu oma järelejäänud raha letti ja ütlesime, et selle raha eest tahaks süüa. Jooksutasime  sellega 2 teenindava poisi juhtmed kokku. Lõppkokkuvõttes saime 2 pitsat, 1 värskelt pressitud apelsini mahla, 1 espresso, 1vee. Täitsa hea tulemus. 

Helsinkini on piletid tsekitud. Tartusse saab ka päeval teha.  Homme 14.25 peaksin Tartus maanduma.

Uute põnevate reisideni.