neljapäev, 26. märts 2026

Vihmavarjus ookeanis

 Täna otsustasime külastada teist botaanikaaeda. See asub põhjapool Port Louisi äärelinnas. Ka see kannab  nime Sir Seewoosagur Ramgoolami Botaanikaaed.

India püha  lootos. 


Palmid, neid on siin umbes 80 liiki.


Valge lootos.

Kastiviljapuu õis, mahakukkunud.


Kastiviljapuu ise.

Kampripuu, leht lõhnas kampri järele. 




Haruldane Talipoti palm.  Õitseb 50-80 aasta pärast ainult üks kord elus ja siis sureb. Lehe diameeter on kuni 5m.



Ka need õied on juba maha kukkunud. Õied ripuvad maani ulatuvate rippvarte küljes.

Suureleheline vesiroos. Giant Water Lily. Kui õitseb siis ainult 48h. Pöialliisi istus kunagi sellisel.

Pöialliisi asemel on hoopiski linnuke. 


Noor leht. 

Titekad. 



Lootosed.

Ühel puul olid veel mõned õied. 




Vana suhkruroo veski. Neid siin igal pool. Mõned suuremad, teised väiksemad.

Edasi suundusime kuhugi Grand Baie randa.  Kui jõudsime randa hakkas vihma sadama,  läksime ookeani vihmavarju. Kallas tunnikese, väljas oli jahedam kui ookeanis. Päris sürr kogemus on olla ookeanis vihmavarjus. Me ei jäta ühtegi päeva vahele, et nautida imelist ookeani. Vesi nii +28 kraadi.


Vaatasime, et kõikjal müüakse mingeid musti marju, mõtlesime et ostaks ka prooviks. Tee ääres müüdigi, pidasime kinni ja ostsime.  Jamblom- java plum. Java ploom siis, süüakse soola, suhkru või tšilliga. Me sööme tšilli soolaseguga. Väga hea. Suhkrut meil pole, ei saa proovida. Aga ilma kõigeta kõlbavad ka.

Köögitoimkond, valmis selline roog...



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar