Tamarini joad

 Naistel oli plaan veelkord Flacq'i turule minna.  Ostsime jälle üht-teist ja punaseid banaane ja kollajuurt. Turust enam pilte ei teinud.

Siis suundusime Tamarindi jugadele. 

Tamarindi juga (tuntud ka kui "7 juga") on hämmastav, ehkki raskesti ligipääsetav piirkond. Neid nimetatakse prantsuskeelse nimega sept cascades või Tamarind Falls , ongi täpselt sellised: seitsmest joast koosnev jada, mis langeb läbi Tamarini jõe ülemise kuristiku. Veidi allavoolu on enne jõe tasaseks muutumist veel neli juga.

Jugade kogukõrgus on 300m.

Vaade vaateplatformilt.

Turnisime üle kivide ja guavipuu juurte, kinni hoides vahel puudest, vahel juurtest ja kividest

. 

Vaade joa tagant.

Järgmine astang.

 

Vesiroosid  õitsesid kolmanda joa all väikeses basseinis.

See oli selline huvitav matk, äkki on sul must mees kõrval ja aitab ja juhatab. Juba vaateplatvormil tegi üks meile selgeks,  et üksi ei saa - jube ohtlik on. Kui me suutsime üles ronida Le Morne Brabandile, siis siin pole küll midagi ohtlikku. Jah hirmjärsud laskumised ja tõusud, aga igal pool abiks guavipuude juured ja oksad. Lihtsalt käis tõsine business. Me püüdsime ikka eest ära minna, aga meile end külgehaakinud giid, ei jätnud jonni. Tal oli seal kaks kutti kantseldada ja üritas meid ka punti saada. Ütlesin, et lähme üksi ja siis ta vihastas ja keelas meil talle järgneda. Matk oli vägev.

Mis puudutab autosõitu,  siis  see on siin lihtne. Teed on head, kui juhuslikult ei ole plaani midagi erakordset vaadata ja suhkruroo põldude vahel ei pea sõitma.

 Kiirteed on kahe -  kolmerealised. Liiklus on sujuv, üldiselt ei kihutata, lastakse vahele ja paremale pöörata, kui pikk rivi ees.

Kõige raskem oli see suunatuli, kogu aeg vihisesid alguses klaasipuhastid. Teise päeva lõpus oli see ka enam-vähem selge. Auto gabariitidega oli ka alguses rake, no ei taju vasakut äärt, kippusin ikka väga ääre peal sõitma. Siin on teeääred järsud, asfalt lõpeb äkki ja on suur järsk serv, meil kodus kõik sile ja tasandatud.