Piton de la Petite Rivière Noire

 Siin on troopiline kliima, iga päev  sajab korra kaks, ja tugevasti. Kui vihm üle, siis 15-20 minuti pärast  kõik kuiv. Kodus arvasin, et riided saavad kogu aeg märjad olema. Aga ei midagi sellist, peseme õhtul pesu, paneme õue kuivama ja hommikuks on kuiv, kuigi öösel sadas. Ei ole mu pesu Hispaanias ja Portugalis mere ääres hommikuks ära kuivanud, aga siin kuivab. Ka Lõuna Indias oli kogu aeg niiske ja hallitas, Assooridel samuti.

Oma viimaseks autosõidu päevaks jätsime Piton de la Petite Rivière Noire tippu ronimise,  see on 828 meetri kõrgune ja on Mauritiuse kõrgeim mägi. Seda nimetatakse  ka Black River Peak.

Maamärk, pandud 1848.

 

Esimesed vaated teelt. Le Morne Brabant seal taga.

Kuna eile sadas väga kõvasti, oli rada suht mudane ja libe. Saime ikka päris poriseks. Rada kulgeb täies ulatuses läbi vihmametsa. Puud kahel pool rada kaarduvad üle raja, pakuvad kenasti varju ja tuge nii ronimisel kui laskumisel. Iseenesest oli rada suhteliselt kerge, ainult viimased 40-50 meetrit osutusid natuke keeruliseks. Tuli ronida kõit pidi üles mööda mudast kaljut. Alla ka vaja tulla. Aga siin me oleme.

Tipus. Mauritsiuse kõrgeim tipp 828m.

Olen lõputult tänulik, et mul on 70selt füüsilist kui vaimset väge, et suudan seda kõike teha. Tänan. Tänan.Tänan.

 Vaated tipust, terve läänerannik peo peal. Seal Le Morne Brabant.

Siin kaks videot. Esimene tipust. 

Teine üks ma ei teagi kes, jäi meil teele.

Raja alguses on wievpoint ja nagu ikka kaubandus. 

Edasi suundusime Le Morne randa. Võib-olla on see viimane ookeanis ujumine. Hommikul anname auto ära ja siis liigume bussiga, kas enam vette saab, ei tea.

Avalikud rannad om Mauritiusel väga ilusad. Kõigis küll ei saa ujuda, on lihtsalt kaljud. Igas rannas on istutatud palju puid, kuhu alla saab end sättida piknikku pidama, päikest nautima või lihtsalt niisama olema. Mingeid tülitajaid ei ole, keegi ei taha sulle midagi müüa. Inimesed veedavad rõõmsalt aega. 

Minu arvates Mauritsius on nagu mudel Emakesest Maast. Selline imeline paik peakski terve Maa olema. Roheline. Soe. Rahulik. Kõik kultuurid ja rahvad sõbralikult koos elamas.