Head kevade algust/head sügise algust

 Otsustasime täna külastada saare keskel asuvaid jugasid. Sõit sinna oli päris keeruline. Eau Bleue joad asuvad sõna otseses mõttes karu pees. Lõputud suhkruroo põllud ja kusagil vasakul ütleb poollollakas, et oled kohal. Tee hirmkitsas, edasi tagasi saalivad suured prügiautod. Lihtsalt saare prügila asus kusagil paremal. Autot parkida pole kusagil,  lõpuks saime kuhugi suhkruroo põllu teele. Ja siis hakkasime otsima, et kust rada läheb. Lõpuks leidsime. Väga ilus juga, pidi olema saare ilusaim. Tegelikult oli see väga müstiline paik, sobis väga pööripäeva

Eau Bleue juga. 

Tee sinna. Ega seal kedagi ei käi, peale meisuguste. Ja ongi hea, kõik ilus ei peagi väga kättesaadav olema.

Teel joa juurde õitsesid orhideed. 

Edasi plaanisime minna Ebony Forestisse. Eebenipuu metsa. Kogemata sattusime möödaminnes Grand Bassin Templitesse. See on hindude pühamu. Kuna saarel elab palju rahvaid, siis ka igal rahval oma pühapaigad ja pühad. Mauritiusel on palju riiklikke pühasid, sest  austatakse kõiki siin elavad rahvaid.

Edasi liikudes märkasime, et Black River vaatepunkt. Pidasime kinni ja vaatasime ka. See on suur rahvuspark ja meil on mingil päeval plaan seal pikemalt olla.

  Vaated viewpointist.

Ostsime kookose ja jõime kookosmahla. India tuli meelde, seda mahla sai seal lõputult joodud.

Lõpuks siis jõudsime ka Eebeni metsa.

Eebenipuu. Ma pole varem eebenipuud näinud 

Termiidi pesa.

Taamal paistab Le Morne Brabant. Sinna jõuame ka mingi päev.

Palmiõis. 

Franklin jalutas metsas ja sõi isukalt rohtu. Täiesti vabapidamisel. Aga ilmselt mingi saatja küljes, ära oli ka teine värvitud ja nimi seljale kirjutatud.

Palmijuured. Me olime ikka täielikus troopilises vihmametsas.

Eebenipuu.

Üks väike linnuke teeb selliseid pesasid.

Majaperenaine tõi meile õhtul spetsiaalset mauritsiuse toitu. Oli väga maitsev. Ütles, et kingituseks. Küsis eile,  et kas tohib meile süüa teha. Loomulikult.

 Merci.