Tõusime varakult, kell 4.45, et saaks 6-st teele asuda. Plaan vallutada Le Morne Brabant'i tipp.
Meie kodust sinna sõita 1,5h.
Eile just kurtsin, et koduloomi ei ole. Hommikul kukkus Riinale voodisse pisike geko ja siis ilmus välja pirakas prussakas.
Saatsime ta prussakamaale.
Le Morne Brabant'i matkarajale jõudsime 7.22, sellise numbri kirjutasin ma sissepääsu juures meie nimede taha raamatusse. Siis lükati täitmiseks veel pikk bulla, kuhu tuli kirjutada veel mitu korda oma nimi, et mina see ja teine vastutan ise selle eest, et kui alla sajan siis olen ise süüdi. Ja vaja oli ka kirjutada, kes mu jäätmed ära tassib, kui juhuslikult üles leitakse. Siis pääsesime rajale.
Raja pikkus kokku 7,2km.
Esimesed vaated. 2,5 km oli tsipuhaa, lauge tõusuga.
Need rohelised tuustakud on mangroovi kasvatus. Nad kasvatavad mangroove ette ja siis istutavad kaldasse. Mitmel pool oli näha just istutatud mangroove.
Viimane kilomeeter oli ikka puhas kaljuronimine. Hakkas veel vihma ka sadama. Kalju muutus libedaks.
Ega pildi peale see hästi jää.
Siin juba sajabki.
Tipus, märjad kui kassid, aga õnnelikud. Tippu jõudsime 2 tunniga. Vihm läks üle, ootasime veidi, et kaljud ära kuivaks ja saaks alla ka tulla.
Üks ilus linnuke tervitas meid tipus.
Laskumine kaljudel toimus põhiliselt tagumise osa peal.
All jõudsime 2,5 tunniga. Seal oli veel vabaõhumuiseum. Onnis milles elati on suhkruroo lehtedest tehtud.
Väravas märkisin 12.28 lahumisajaks. Elusalt ja tervelt all. Mäevahil ka hing kerge.
Le Morne'i kultuurmaastik on kaljune mägi, mis ulatub India ookeani Mauritiusest edelas. See oli 18. ja 19. sajandi alguses varjupaigaks põgenenud orjadele, maroonidele. Mäe järskude, peaaegu ligipääsmatute ja metsaste nõlvade kaitse all rajasid põgenenud orjad koobastesse ja Le Morne'i tippu väikeseid asulaid. Maroonidega seotud suuline pärimus on teinud sellest mäest orjade kannatuste, nende vabadusvõitluse ja ohverduse sümboli – tragöödiad, mis kajasid isegi riikides, kust orjad pärit olid: Aafrika mandril, Madagaskaril, Indias ja Kagu-Aasias. Mauritiust, mis oli orjakaubanduse peamine peatuspaik, tunti isegi kui "maroonide vabariiki", kuna Le Morne'i mäele oli asunud elama suu hulk orje./Internet/.
Orjad varjasid endid orjapidajate eest seal, siis tuli teade orjanduse lõpetamise kohta. Kui võimud läksid teadet orjanduse lõpu kohta üles viima ja teatama,et nad on vabad, arvasid paljud, et tullakse vangistama ja viskusid kaljult alla. Selline lugu selle Le Morne mäega. Le morne tähendab prantsuse keeles "leinav". 556m kõrgust tal.
Väsinud ja õnnelikud eduka tripi lõpetanud, läksime Le Morne randa mida me ülevalt vaadanud olime. Lasime endid ookeanil kiigutada.
Vaade rannast mäele.
Koju sõites märkasime tee ääres kalurit kala müümas, ostsime 3 kala. Anu tegi neist suuepärase roa.
Tänast saavutust tähistasime Lõuna-Aafrika veiniga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar